Brasiilia postiteenistus Correios seisab silmitsi ühe oma ajaloo suurima finantskriisiga, mida iseloomustavad langevad tulud, suurenenud kulud ja turuosa kaotus pakiveo sektoris, mis on viimastel aastatel langenud 51%-lt 25%-le, mille tulemuseks on hinnanguline 10 miljardi Brasiilia reaali suurune puudujääk 2025. aastal. Riigile kuuluv ettevõte võib 2026. aastal kahjustada föderaaleelarvet, prognoositavate kahjumitega kuni 23 miljardit reaali, kui selle ümberkorralduskava ei edene ootuspäraselt. Raamatupidamisbilansi tasakaalustamise vajadus oli juba selle aasta alguses ajendanud ettevõtet taotlema laenu nii avalik-õiguslikelt kui ka erapankadelt.
Hiljuti peatas asutus 20 miljardi reaali suuruse laenulepingu sõlmimise viie finantsettevõttega operatsiooni kõrgete kulude tõttu. Riigikassa teatas, et ei anna riiklikke tagatisi krediidiliinile, mille intressimäär ületas agentuuri kehtestatud ülemmäära. Ettepanek, mille ettevõtte juhatus 29. novembril heaks kiitis, sõlmitakse Banco do Brasil, Citibank, BTG Pactual, ABC Brasil ja Safra moodustatud sündikaadiga.
Finantsplaneerimisele ja investeeringutele spetsialiseerunud finantskonsultatsioonifirma MZM Wealth peastrateegi Paulo Bittencourti sõnul peegeldab Brasiilia postiteenistuse (Correios) olukord Brasiilia riigile kuuluvate ettevõtete korduvaid struktuurilisi probleeme. „Ettevõte on aastaid kogunud puudujääki ja laenuvajadus näitab juba praegu, et finantsiline tasakaalustamatus on sügav. Puudujääk mõjutab otseselt föderaaleelarvet, põhjustades eelarvekärpeid ja avaldades survet valitsuse teistele prioriteetsetele valdkondadele,“ väidab ta.
Brasiilia postiteenistuse taastamiskava kohaselt võiks restruktureerimine vähendada puudujääki juba 2026. aastal ja võimaldada kasumlikkuse taastamist 2027. aastal. Ettevõtte hinnangul on strateegiliste meetmete toetamiseks ja finantstasakaalu taastamiseks, sealhulgas tegevuse kohandamiseks, kulude ratsionaliseerimiseks ja sisemiste protsesside põhjalikuks läbivaatamiseks vaja ligikaudu 20 miljardit Brasiilia reaali.
Olukorra mõju ei piirdu ainult riigile kuuluva ettevõtte numbritega. Eksperdi sõnul võib avalike ettevõtete suur puudujääk kahjustada avaliku poliitika elluviimist, suurendada riigivõlga ning tekitada riske investoritele ja tarnijatele, kellel on lepingud riigile kuuluva ettevõttega. Turuosa vähenemine ja täiendava käibekapitali vajadus rõhutavad ka postiteenistuse juhtimis- ja tegutsemismudelite läbivaatamise kiireloomulisust.
Paulo Bittencourti sõnul sõltub isegi restruktureerimiskava täieliku rakendamise korral kasumlikkuse taastamine eelarvedistsipliinist ja vastuvõetud meetmete pidevast jälgimisest. „Tulude areng, tegevuse efektiivsus ja kulude vähendamise võime on määravad tegurid, mis takistavad puudujäägi jätkuvat survet föderaaleelarvele 2026. aastal,“ järeldab ta.
