Tehisintellekti (TI) areng muudab töötamise ja otsustusviise, muutes inimlike oskuste arendamise organisatsioonides peamiseks eristavaks teguriks. Maailma Majandusfoorumi "Töö tuleviku aruanne 2025" kohaselt muudetakse või asendatakse 39% töötajate praegustest oskustest kuni 2030. aastani. Kõige väärtuslikumateks peetakse just neid oskusi, mida tehnoloogia ei suuda reprodutseerida, nagu analüütiline mõtlemine, loovus, empaatia, kohanemisvõime ja sotsiaalne juhtimine.
Aruanne näitab ka, et 85% ettevõtetest kavatseb prioriteediks seada inimarengu ja meeskondade ümberõppe kuni 2030. aastani, tunnistades, et käitumuslike oskuste puudujääk on üks peamisi takistusi organisatsioonilisele muutusele. Generatiivse TI ja automatiseerimuse laienemise keskel kasvab arusaam, et töö tulevik sõltub tehnoloogia ja inimsuse integreerimisest.
Para Pablo Funchal, Fluxus Ettevõtlushariduse tegevdirektor, spetsialiseerunud juhtimisarendusele, kaasaegsete juhtide väljakutse on õppida ühendama tulemuslikkust ja eesmärki. “Tehisintellekt muudab ülesandeid ja otsuseid, kuid ei asenda seda, mis on kõige olemuslikumalt inimlik: teadlikkus, empaatia ja eesmärgipärasus. Tuleviku juhtimine on see, mis suudab ühendada tehnoloogilise valdlikkuse emotsionaalse sügavusega,” kinnitab ta.
Enam kui kümnendi pikkuse kogemusega teadlike juhtide arendamisel ja tervete organisatsioonikultuuride loomisel on Fluxus viinud läbi programme enesetundmise, empaatia, suhtlemise ja sotsiaalse mõju arendamiseks, nagu Juhtide Akadeemia ja Naiste Juhtimisprogramm, mis on mõjutanud üle 30 000 inimese, tugevdades oma pühendumust empaatilisele ja struktureeritud suhtlusele.
Teine Pablo Funchal, rohkem kui lihtsalt TI arenguga kaasamine, on vaja tööl uuesti õppida olemast inimene. “Tehnoloogia laiendab meie võimet tegutseda, kuid just inimlik vaade annab sellele tähenduse ja suuna. Empaatiline kuulamine, usalduslike suhete loomine ja pideva õppega keskkonnad on oskused, mis määratlevad järgmise aastakümne olulisemad juhid,” järeldab ta.

