Aasta lõpu müüginumbrid on jätkuvalt jaemüügi digitaalse küpsuse baromeeter, paljastades lõhe ettevõtete vahel, kes on oma strateegiaid edasi arendanud, ja nende vahel, kes seisavad endiselt silmitsi struktuuriliste ja tegevusalaste piirangutega. Üha konkurentsitihedamas turul on tehnoloogiasse investeerimine lakanud olemast trend ja sellest on saanud põhinõue jõudluse, stabiilsuse ja isikupärastamise tagamiseks suures mahus.
Tehisintellektil (AI) on selles arengus keskne roll. Strateegiliselt rakendatuna võimaldab see reaalajas tuvastada ostukavatsusi, kohandada hindu vastavalt klientide käitumisele ja pakkuda asjakohasemaid pakkumisi. Kõige murrangulisemate rakenduste hulka kuuluvad dünaamiline hinnakujundus, juhendatud soovitused ja LLM-mudelite toetatud otsingumootorid.
Brasiilia rahvusvahelise tehnoloogia- ja innovatsiooniettevõtte FCamara jaemüügijuhi Alexsandro Monteiro sõnul annab see kombinatsioon ostjakogemusele uue tähenduse. „Tehisintellekt kõrvaldab traditsioonilise müügilehtri. Teekond, mis varem oli lineaarne, on muutunud pidevaks süsteemiks, kus iga klõps, otsing või interaktsioon toetab järgmist sammu ja maksimeerib konversiooni,“ väidab ta.
FCamara jälgitavates suurtes tarbijasektori ettevõtetes on tulemused juba käegakatsutavad. Näiteks dünaamilise hinnakujunduse projektis hakkas jaemüüja ennustama hinna elastsust, laoseisu ammendumist ja piirkondlikku tarbijakäitumist. Mõne kuu jooksul pärast projekti rakendamist registreeriti hooaja lõpu kollektsioonide puhasmarginaali 3,1% suurenemine – see võrdub 48 miljoni Brasiilia reaaliga ühe aasta jooksul. Teises e-kaubanduse ettevõttes kiirendasid tehisintellekti lahendused platvormi arendust 29% võrra, suurendades reageerimisvõimet suure nõudluse perioodidel.
Nendele kogemustele tuginedes toob Monteiro esile neli sammast, mis selgitavad, miks tehisintellekt on end turul tõhususe ja kasumlikkuse suurendamisel ülioluliseks osutunud:
- Kontekstuaalsed soovitused ja keskmise tellimuse väärtuse suurenemine: mudelid, mis tõlgendavad kavatsust reaalajas, asendavad traditsioonilisi süsteeme, mis põhinevad ainult ajalool. Tehisintellekt loeb mikrosignaale, sirvimismustreid ja toodete vahelisi seoseid, suurendades avastamist, laiendades konversioonimäära ja suurendades keskmise tellimuse väärtust.
- Otsing LLM-i ja semantilise mõistmise abil: keelemudelitel põhinevad otsingumootorid mõistavad, mida sihtrühm silmas peab – mitte ainult seda, mida nad sisestavad. Loomulikud päringud, näiteks „mugavad jalanõud terveks päevaks töötamiseks”, annavad täpsemaid tulemusi, vähendades hõõrdumist ja viies kasutaja ostu sooritamisele lähemale.
- Vestlusassistendid, kes keskenduvad konversioonile ja tõhususele: tehisintellektil põhinevad vestlusrobotid ja kaaspiloodid toimivad digitaalsete müügiinimestena. Nad vastavad keerukatele küsimustele, soovitavad ühilduvaid tooteid, pakuvad suurusi ja rakendavad müügireegleid, vähendades samal ajal tegevuskulusid, vabastades inimklienditeeninduse koormusest.
- Sujuv ja nähtamatu teekond: dünaamilise hinnakujunduse, kontekstuaalsete soovituste, intelligentse otsingu ja vestlusassistentide integreerimine loob sujuva ökosüsteemi, kus iga interaktsioon annab tagasisidet järgmisele. Tulemuseks on pidev ja sihipärane teekond, mis on külastajale praktiliselt märkamatu.
Monteiro sõnul näitavad need sambad, et tehisintellekt on liikunud kaugemale pelgalt tegevuse kiirendajast ja on end jaemüügis konkurentsitihedaks eristajaks tõestanud.
„Mida rohkem ettevõtteid oma andme- ja luurestruktuuride arendamisel arendab, seda rohkem võimalusi tekib jätkusuutlikuks kasvuks, efektiivsuse suurendamiseks ja palju täpsemate ostukogemuste loomiseks – eriti kriitilistel perioodidel, näiteks aasta lõpu allahindluste ajal,“ lisab ta.
„Evolutsioon sõltub nüüd organisatsioonide võimest muuta tehnoloogia praktilisteks otsusteks, mis on seotud äriga ja keskenduvad reaalsetele tulemustele,“ võtab Monteiro kokku.
