Logistiliste kitsaskohtade ennetamine saab Brasiilia eksportijate konkurentsieeliseks

Tehnoloogia kasutuselevõtt väliskaubanduses ei ole enam valikuvõimalus, vaid pigem strateegiline vajadus Brasiilia impordi ja ekspordiga tegelevatele ettevõtetele. Valuutakursi kõikumiste, regulatiivsete muudatuste ja rangete dokumentatsiooninõuete tõttu on digitaalsed tööriistad osutunud liitlasteks tõhususe, turvalisuse ja paindlikkuse otsinguil.

„Väliskaubanduses on vea hind kõrge. Ebaõige teave arvel või valesti täidetud maksuklassifikatsioon võib kaasa tuua trahve, kauba kinnipidamise ja lepingu rikkumise,“ väidab ta. Thiago Oliveira, tegevjuht Saygo, rahvusvahelistele operatsioonidele spetsialiseerunud valdusfirma. Tema sõnul võimaldab digitaliseerimine muuta käsitsi teostatavad protsessid automatiseeritud voogudeks, mis tagavad suurema kontrolli ja prognoositavuse.

Brasiilia ettevõtete lahenduste hulgas on integreeritud haldusplatvormide kasutamine, näiteks Vision, Saygo Techi väljatöötatud tööriist, mis koondab logistika-, finants- ja regulatiivse teabe reaalajas. Tehnoloogia võimaldab saadetiste jälgimist, ootel olevate teadete edastamist, vahetuskursi kontrolli ja tegevusnäitajate analüüsi. „Idee on vähendada käsitsi tehtavate rutiinide koormust ja vabastada aega strateegilisemate otsuste tegemiseks,“ selgitab Oliveira.

Maailmapanga ja CNI hiljutised uuringud näitavad, et Brasiilia väliskaubanduse bürokraatia võtab imporditehingu kohta keskmiselt 13 tööpäeva, mis on kaks korda rohkem kui maailma keskmine. Automatiseerimine on seda aega oluliselt lühendanud, lisaks on suurenenud vastavus selliste asutuste nagu föderaalse tuluteenistuse, Siscomexi ja MAPA nõuetele.

Kolm olulist punkti ettevõtetele, kes soovivad oma tegevust digitaliseerida:

1. Kriitiliste protsesside kaardistamine: tuvastage tegevusalased kitsaskohad ja punktid, mis põhjustavad ümbertegemist, näiteks dokumentide väljastamine või maksutähtaegade haldamine.
   
2. Vahetuskursi ja finantsriski juhtimine: integreerige kuluanalüüs automatiseeritud vahetuskursi tööriistade ja stsenaariumiprognoosidega, vältides üllatusi dollari või euro kõikumisest.
   
3. Integratsioon tarnijate ja dispetšeritega: platvormid, mis võimaldavad reaalajas suhtlust operatsioonis osalevate agentidega – näiteks vedajate, kauplejate ja terminalidega – vähendavad infolünki ja viivitusi.
   

Oliveira rõhutab ka ennustava analüütika olulisust. „Selle asemel, et lihtsalt konteineri hilinemisele reageerida, saab ettevõte ennustada logistilisi kitsaskohti ajalooliste andmete, hooajaliste trendide ja isegi kaubanduspartnerite käitumise põhjal,“ selgitab ta. See strateegilisem tegevusvaade muutub tõenäoliselt lähiaastatel olulisemaks, kuna ülemaailmsetes tarneahelates suureneb nõudlus jälgitavuse ja jätkusuutlikkuse järele.

Ettevõtetele, mis endiselt tegutsevad killustatud protsessidega, on soovitatav alustada üleminekut konkreetsete sammudega. „Te ei pea kõike korraga digitaliseerima. Alustage saadetiste kontrollimisest, seejärel dokumendihaldusest ja integreerige valdkonnad järk-järgult. Oluline on omada selget nägemust operatiivsest kasust, mida see võib kaasa tuua,“ võtab Oliveira kokku.