Inflatsioon on põhjustanud olulisi muutusi Brasiilia elanikkonna tarbimisharjumustes. Brazil Panels Consultoria ja Behavior Insightsi koostöös läbi viidud uuring näitab, et 41,8% tarbijatest on raha säästmiseks hakanud toitu hulgimüüjatelt ostma. Uuring, milles küsitleti 1056 brasiillast riigi kõikidest piirkondadest ajavahemikus 11.–23. märts 2025, toob esile hinnatõusu mõju leibkondade eelarvetele ja strateegiad, mida selle olukorra lahendamiseks on kasutatud.
Uuringu kohaselt väidab 95,1% vastanutest, et elukallidus on viimase 12 kuu jooksul tõusnud. Ainult 3% usub, et hinnad on püsinud stabiilsena, ja 1,9% tajub langust. Kiireneva hinnatõusu tajumine on samuti murettekitav: 97,2% arvab, et toiduhinnad on kiiresti tõusnud, muutes inflatsiooni igapäevaseks mureks.
94,7% küsitletute sõnul oli hinnatõusust enim mõjutatud toidusektor. Selle stsenaariumi korral tuvastati lisaks hulgimüüjate juurde minekule ka muid käitumuslikke muutusi: 17,4% hakkas ostma naabruskonna turgudelt, et vähendada ostetavate toodete kogust, 5,2% valis paremate hindade otsingul taluturud ja 33,4% säilitas oma tavapärase ostukoha.
„Hindade tõusuga on Brasiilia elanikkonna tarbimisharjumustes toimunud drastiline muutus. Inflatsioon mitte ainult ei mõjuta eelarvet, vaid sunnib ka tarbimisprioriteete ümber korraldama. See võib tunduda vaid numbrina, aga mõelge sellele: kui peaaegu 9 inimest kümnest tunnevad inflatsiooni raskust just oma toidutaldrikul, siis mida see ütleb toiduga kindlustatuse tuleviku kohta riigis? Võib-olla on aeg lähemalt uurida mitte ainult seda, mis laual on, vaid ka seda, mis sealt puudu on,“ rõhutab Brazil Panelsi tegevjuht Claudio Vasques.
Lisaks odavamate asutuste otsimisele on brasiillased vähendanud ka oma ostukorvides olevate toodete arvu. Uuring näitas, et enam kui pool elanikkonnast (50,5%) lõpetas oliiviõli ostmise, samas kui 46,1% vähendas veiseliha tarbimist. Isegi põhilised ja traditsioonilised igapäevased tooted, nagu kohv (34,6%), munad (20%), puu- ja köögiviljad (12,7%), piim (9%) ja riis (7,1%), olid kärbete nimekirjas.
„Me ei räägi luksusest. Me räägime põhitoiduainetest, igapäevastest esemetest, kultuurist ja naudingutest. Inflatsioon on võtnud ära enamat kui lihtsalt ostujõu: see on eemaldanud ostukorvist esemed, mida varem peeti hädavajalikuks. Mittevajalike asjade väljajätmine võib tunduda „normaalne“. Aga kui hüljatavate asjade nimekirja lisatakse munad, oad, puuviljad ja riis, muutub see murettekitavaks,“ hoiatab Vasques.
Tulevane mõju
Uuringus uuriti ka järgmise 12 kuu ootusi ning tulemused viitavad jätkuvale murele: 65,9% brasiillastest usub, et elukallidus jätkab tõusu, samas kui 23% eeldab hindade mõõdukamat tõusu. Ainult 8% arvab, et hinnad jäävad stabiilseks, ja 3,1% näeb ette võimalikku langust.
Arvestades seda reaalsust, on brasiillastel selged arvamused meetmete kohta, mida valitsus peaks hinnatõusu ohjeldamiseks võtma. 61,6% vastanutest nimetas peamise lahendusena esmatarbekaupade maksude vähendamist. 55,6% mainis oluliste kaupade, näiteks toidu ja energia hinnakontrolli, samas kui 35,6% usub, et miinimumpalga kohandamine aitaks ostujõudu tasakaalustada. Veel 25,4% nõuab suuremat järelevalvet hinnatõusu vastu, 20,7% mainib vajadust alandada intressimäärasid ja 17,7% toob esile kütusekulude mõju inflatsioonile.
„Kõige hirmutavam pole mitte see, mis on juba tõusnud, vaid see, mis on veel ees. Üheksa kümnest brasiillasest näevad tulevikku edasiste hinnatõusudega. Tagajärg ei piirdu ainult homsega – see mõjutab juba olevikku. Inflatsiooniootus kiirendab ettevaatlikkust ja vähendab tarbimist,“ kinnitab Vasques. „Elanikkond ja ettevõtted on tugeva surve all, mitte ainult hindade, vaid ka kõrgete intressimäärade tõttu. Ilma tasakaalu tagavate meetmeteta muutub mõju üha sügavamaks, mõjutades lisaks tarbimisele ka elukvaliteeti,“ järeldab ta.
