Sa ei pea olema geopoliitika ekspert, et tunda Hiina ja Ameerika Ühendriikide vaheliste pingete mõju. Lihtsalt klõpsa nupul „osta“ ja jälgi tarneaegade pikenemist või kahtlast hüpet lõpphinnas. Kaubandussõda, mis on taas lõkkele lõõmanud mõlema poole kõrgete tariifidega – mõned ulatuvad USA-s Hiina toodetele 145%-ni –, mõjutab lisaks aktsiaturu indeksite, aga ka miljonite brasiillaste ostukorve.
Riikliku e-kaubanduse sektori jaoks tuleb see titaanide kokkupõrge tugeva tuulena. Need, kes on heas positsioonis, saavad purjed heisata ja kiirust koguda. Need, kes seda pole, lähevad tormis ümber.
Globaalse maastiku muutus algas USA otsese sihikule võtmisega Hiina impordi vastu, rünnates äärmiselt kõrgete tariifidega ja maksuvabastuste läbivaatamisega. Hiina vastus oli kohene: strateegiliste mineraalide piirangud ja uued kaubandustõkked. Tulemuseks? Ebakindel rahvusvaheline logistikasüsteem, tõusvad veokulud, pinges tarnijad ja ebakindlus varude täiendamise osas. Aga kuidas on lood Brasiiliaga kogu selles?
Huvitaval kombel võib see väline kriis olla võtmeks riikliku e-kaubanduse kiirenenud küpsemisele. Kuna Hiina tooted on USA-s kallimad ja vähem konkurentsivõimelised, avaneb Brasiilia kaubamärkidele aken ruumi hõivamiseks – alates siin kokkupandud elektroonikast kuni moe-, ilu- ja kodukaupadeni. Tarbija, kes varem vaatas peamiselt ainult hinda, arvestab nüüd ka tarneaega ja usaldusväärsust.
Ja siin tulebki mängu logistika. Brasiilia, mis on alati digitaalmajanduse nõudmistele aeglaselt reageerinud, hakkab ärkama. Turud investeerivad suuresti piirkondlikesse jaotuskeskustesse, logistika idufirmad paljunevad loominguliste lahendustega ning toimub vaikne – kuid jõuline – lähiümbruse : tarnijaid tuuakse Aasiast Ladina-Ameerika riikidesse, vähendades aega, kulusid ja sõltuvust.
Platvormid nagu Mercado Livre, Magalu ja Amazon Brazil on selles võidujooksus esirinnas, omades oma autoparke, automatiseeritud ladusid ja algoritme, mis ennustavad nõudlust millimeetri täpsusega. Pole üllatav, et Brasiilia lõpetas 2024. aasta e-kaubanduse 12,1% kasvuga, mis on Ebit/Nielseni andmetel üle maailma keskmise.
Muidugi on takistusi, näiteks siselogistika kõrge hind, impordiga kaasnev bürokraatia ning infrastruktuuri, näiteks sadamate, lennujaamade, teede ja raudteede haprus. Kuid on ka uus mentaliteet, kuna Brasiilia jaemüüjad õpivad, et Hiina tarnetest ainuüksi sõltumine on nõrkus, ja astuvad samme.
See kaubandussõda ei lõpe niipea. Tõde on see, et samal ajal kui USA ja Hiina vahetavad tariife nagu sädemeid mõõgavõitluses, võib Brasiilia – kui ta tegutseb visiooni ja julgusega – saada tugevamaks, autonoomsemaks ja kiiremaks tegijaks
Uues globaalse e-kaubanduse mängus ei võida see, kes kõige rohkem võitleb. Võitja on see, kes pakub parimat.
