Üha enam globaliseeruvas maailmas, kus riikidevaheline andmevahetus on pidev ja vajalik mitmesuguste majanduslike ja tehnoloogiliste tegevuste toimimiseks, kehtestab isikuandmete kaitse üldseadus (LGPD) ranged reeglid, et tagada andmesubjektide õiguste austamine isegi siis, kui see teave ületab piire.
Sellel teemal avaldas riiklik andmekaitseamet (ANPD) 23. augustil 2024 resolutsiooni CD/ANPD nr 19/2024 („resolutsioon“), millega kehtestatakse rahvusvahelistele andmeedastustoimingutele kohaldatavad menetlused ja reeglid.
Esiteks tasub meeles pidada, et rahvusvaheline edastus toimub siis, kui agent, olenemata sellest, kas ta asub Brasiilias või väljaspool seda, edastab, jagab või annab juurdepääsu isikuandmetele väljaspool riiki. Edastavat agenti nimetatakse eksportijaks, vastuvõtvat agenti aga importijaks.
Isikuandmete rahvusvaheline edastamine saab toimuda ainult siis, kui seda toetab LGPD-s sätestatud õiguslik alus ja üks järgmistest mehhanismidest: piisava kaitsega riigid, tüüptingimused lepingutele, ülemaailmsed ettevõtte standardid või spetsiifilised lepingutingimused ning lõpuks kaitsegarantiid ja erivajadused.
Eespool kirjeldatud mehhanismide hulgas oli lepingu tüüptingimuste instrument juba tuntud rahvusvahelises seadusandlikus kontekstis (eriti Euroopas isikuandmete kaitse üldmääruse alusel). Brasiilia kontekstis on samuti võimalik ette näha selle vahendi laialdast kasutamist lepingutes.
Lepingu tüüptingimuste tekst on esitatud samas määruses II lisas, mis sisaldab 24 ANPD koostatud klauslit, mis tuleb lisada rahvusvahelise andmeedastuse lepingutesse, et tagada isikuandmete eksportijate ja importijate piisav kaitsetase, mis on samaväärne Brasiilia õigusega nõutava tasemega. Ettevõtetel on alates avaldamise kuupäevast oma lepingute kohandamiseks aega 12 kuud.
Standardklauslite kasutamisel on agentide lepingutele mitmeid mõjusid. Nende peamiste mõjude hulgas toome esile:
Lepingu tingimuste muudatused : Lisaks tüüptingimuste teksti muutmise keelule määrab resolutsioon ka kindlaks, et lepingu algne tekst ei tohi olla vastuolus tüüptingimuste sätetega. Seetõttu peab agent lepingu tingimusi üle vaatama ja vajadusel muutma, et tagada vastavus rahvusvahelisele ülekandele.
Vastutuse jaotus: Need klauslid määratlevad selgelt isikuandmete töötlemises ja kaitsmises osalevate osapoolte vastutuse, määrates nii vastutavatele kui ka volitatud töötlejatele konkreetsed kohustused. Nende kohustuste hulka kuuluvad tõhusate meetmete rakendamise tõendamine, läbipaistvuskohustused, andmesubjekti õiguste järgimine, turvaintsidentidest teatamine, kahjude hüvitamine ja erinevate töötlemismeetoditega kohanemine.
Läbipaistvus : Vastutav töötleja peab andmesubjekti nõudmisel esitama talle kõik kasutatud lepingutingimused, võttes arvesse äri- ja tööstussaladusi, ning avaldama oma veebisaidil, eraldi lehel või privaatsuspoliitikasse integreeritult selge ja kättesaadava teabe andmete rahvusvahelise edastamise kohta.
Karistuste oht: Standardklauslite mittetäitmine võib kaasa tuua karmid karistused, sealhulgas trahvid, lisaks asjaomaste ettevõtete maine kahjustamisele.
Kohtualluvuse ja kohtualluvuse määratlus : kõik lahkarvamused tüüptingimuste tingimustega tuleb lahendada Brasiilia pädevates kohtutes.
Nende mõjude tõttu on agentide vaheliste lepingute ümberläbirääkimised paljudel juhtudel vajalikud, et lisada standardklauslid. Täpsemalt öeldes lisavad ANPD standardklauslid isikuandmete rahvusvaheliseks edastamiseks ärilepingutele uue keerukuse kihi, nõudes üksikasjalikke muudatusi, klauslite kohandamist ja suuremat formaalsust ärisuhetes. Kuid tavade standardiseerimise ja õiguskindluse tagamise kaudu aitavad need klauslid luua turvalisema ja usaldusväärsema keskkonna andmete piiriüleseks liikumiseks, mis on üha enam omavahel seotud maailmas hädavajalik.
