Tehisintellektil põhinevate soovitustehnoloogiate areng on muutnud tarbijateekonda, kinnistades algoritmipõhise tarbija kuju – indiviidi, kelle tähelepanu, eelistusi ja ostuotsuseid kujundavad süsteemid, mis on võimelised õppima mustreid ja ette nägema soove juba enne nende verbaliseerimist. See dünaamika, mis kunagi tundus piirduvat suurte digitaalsete platvormidega, läbib nüüd praktiliselt kõiki sektoreid: jaemüügist kultuurini, finantsteenustest meelelahutuseni, mobiilsusest igapäevaelu määratlevate isikupärastatud kogemusteni. Selle mehhanismi toimimise mõistmine on oluline, et mõista selle uue nähtamatu mõju režiimi eetilisi, käitumuslikke ja majanduslikke tagajärgi.
Algoritmiline soovitus põhineb arhitektuuril, mis ühendab käitumuslikke andmeid, ennustusmudeleid ja järjestussüsteeme, mis on võimelised tuvastama huvipakkuvaid mikroskoopilisi mustreid. Iga klõps, ekraani libistamine, lehel veedetud aeg, otsing, eelmine ost või minimaalne interaktsioon töödeldakse pidevalt uuendatava mosaiigi osana. See mosaiik määratleb dünaamilise tarbijaprofiili. Erinevalt traditsioonilisest turu-uuringust töötavad algoritmid reaalajas ja skaalal, millega ükski inimene ei suudaks sammu pidada, simuleerides stsenaariume ostu tõenäosuse ennustamiseks ja pakkudes isikupärastatud soovitusi kõige sobivamal hetkel. Tulemuseks on sujuv ja pealtnäha loomulik kogemus, kus kasutaja tunneb, et on leidnud täpselt selle, mida otsis, kuigi tegelikult juhtis teda sinna rida matemaatilisi otsuseid, mis tehti tema teadmata.
See protsess annab avastamise mõistele uue tähenduse, asendades aktiivse otsingu automatiseeritud tarneloogikaga, mis vähendab kokkupuudet mitmekesiste valikutega. Laia kataloogi uurimise asemel kitsendatakse tarbijat pidevalt kindla valikuni, mis tugevdab tema harjumusi, maitseid ja piiranguid, luues tagasisideahela. Isikupärastamise lubadus, kuigi tõhus, võib piirata repertuaari ja piirata valikute paljusust, mistõttu vähem populaarsed või ennustavatest mustritest välja jäävad tooted saavad vähem nähtavust. Selles mõttes aitavad tehisintellekti soovitused neid valikuid kujundada, luues omamoodi prognoositavuse majanduse. Ostuotsus lakkab olemast ainult spontaanse soovi tulemus ja hakkab kajastama ka seda, mida algoritm on pidanud kõige tõenäolisemaks, mugavamaks või kasumlikumaks.
Samal ajal avab see stsenaarium uusi võimalusi brändidele ja jaemüüjatele, kes leiavad tehisintellektist otsese silla üha hajutatumate ja stiimulitest küllastunud tarbijateni. Traditsioonilise meedia kasvavate kulude ja geneeriliste reklaamide väheneva efektiivsuse tõttu muutub hüperkontekstualiseeritud sõnumite edastamise võime oluliseks konkurentsieeliseks.
Algoritmid võimaldavad reaalajas hindu korrigeerida, nõudlust täpsemalt prognoosida, vähendada raiskamist ja luua personaalseid kogemusi, mis suurendavad konversioonimäärasid. See keerukus toob aga kaasa eetilise väljakutse: kui palju tarbija autonoomiat jääb puutumata, kui nende valikuid juhivad mudelid, mis tunnevad nende emotsionaalseid ja käitumuslikke haavatavusi paremini kui nad ise? Arutelu läbipaistvuse, selgitatavuse ja ettevõtte sotsiaalse vastutuse üle on hoogu kogumas, nõudes selgemaid tavasid andmete kogumise, kasutamise ja soovitusteks muutmise kohta.
Selle dünaamika psühholoogiline mõju väärib samuti tähelepanu. Ostude hõõrdumise vähendamise ja koheste otsuste soodustamise kaudu võimendavad soovitussüsteemid impulsse ja vähendavad refleksiooni. Tunne, et kõik on klõpsuga käeulatuses, loob peaaegu automaatse seose tarbimisega, lühendades teed soovi ja tegevuse vahel. See on keskkond, kus tarbija leiab end silmitsi lõputu ja samal ajal hoolikalt filtreeritud esitlusega, mis tundub spontaanne, kuid on äärmiselt orkestreeritud. Piir tõelise avastamise ja algoritmilise induktsiooni vahel hägustub, mis muudab ka väärtuse tajumist: kas me ostame sellepärast, et tahame, või sellepärast, et meid sunniti tahtma?
Selles kontekstis on sagenemas ka arutelu soovitustes sisalduvate eelarvamuste üle. Ajalooliste andmetega treenitud süsteemid kipuvad taastootma juba olemasolevaid ebavõrdsusi, eelistades teatud tarbijaprofiile ja marginaliseerides teisi. Nišitooted, sõltumatud loojad ja tekkivad kaubamärgid seisavad sageli silmitsi nähtamatute takistustega nähtavuse saavutamisel, samas kui suured tegijad saavad kasu oma andmemahtude võimsusest. Demokraatlikuma ja tehnoloogial põhineva turu lubadus võib praktikas ümber pöörata, koondades tähelepanu vähestele platvormidele.
Seega ei ole algoritmiliselt kujundatud tarbija mitte ainult paremini teenindatud kasutaja, vaid ka subjekt, kes on rohkem avatud digitaalset ökosüsteemi struktureerivatele võimudünaamikatele. Nende autonoomia eksisteerib koos rea peente mõjutustega, mis toimivad kogemuse pinna all. Ettevõtete vastutus seisneb selles stsenaariumis strateegiate väljatöötamises, mis ühildavad ärilise efektiivsuse eetiliste tavadega, seades esikohale läbipaistvuse ja tasakaalustades isikupärastamist erinevate vaatenurkadega. Samal ajal muutub digitaalne haridus hädavajalikuks, et inimesed mõistaksid, kuidas näiliselt spontaanseid otsuseid võivad kujundada nähtamatud süsteemid.
Thiago Hortolan on Tech Rocketi tegevjuht. Tech Rocket on Sales Rocketi kõrvalharu, mis on pühendunud tulutehnoloogia lahenduste loomisele, ühendades tehisintellekti, automatiseerimise ja andmeanalüütika, et skaleerida kogu müügiteekonda alates potentsiaalsete klientide leidmisest kuni lojaalsuseni. Nende tehisintellektil põhinevad agendid, ennustavad mudelid ja automatiseeritud integratsioonid muudavad müügitegevuse pideva, intelligentse ja mõõdetava kasvu mootoriks.